külma puhul aga taga ning külm liigub alati kiiremini, kui soe. Mis on tsüklonid ja antitsüklonid? - Võimsad õhukeerised, mis jaotatakse kolme klassi: Kesklaius, kus esinevad lainetsüklonid. Troopiline ja lähistroopiline vööde, kus esinevad ookeanide kohal troopilised tsüklonid. Väiksemamõõtmelised keeriseid atmosfääriks, mida nimetatakse trombideks, tornaadodeks ja vesipüksteks Kuna õhurõhk on tsükloni keskosas madalam, siis õhk liigub keeriseliselt keskosa poole (parempoolne joonis). Kuna antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast õhurõhust kõrgem, liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole, (vasakpoolne joonis). Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb. Kõrgrõhkkond tähendab suvel õhu soojenemist, õhuniiskuse vähenemist ja püsivat selget ilma, talvel aga selget ja külma ilma. Keskmiselt (1) jooniselt on näha, et valitsevad edela- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku,
Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada Michael Faraday katseseadet, mille ta valmistas 3. septembril 1821 ja milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti (joonis 4). Faraday esimest elektriajamit võib nimetada elektromagnetiliseks segistiks, sest pöörlev varras paneb anumas oleva vedeliku (elavhõbeda) keeriseliselt liikuma. Kuna aga vool kulgeb ka elavhõbedas, tekivad selles vedelmetallis endas samuti liikumapanevad magnetohüdrodünaamilised jõud. Seega sisaldab Faraday katseseade endas ka esimese magnetohüdrodünaamilise ajami tunnuseid. Joonis 1. Katseseade 1831. a. avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse – kui üksteise sisse asetada kaks pooli, millest esimene on ühendatud ainult ampermeetriga, siis saab selles esimeses
jõud) Pumbad: Tsentrifugaalpump- vedeliku imemine ja surve toimub pidevalt ja ühtlaselt tsentrifugaaljõudude toimel, mis tekivad labadega tööratta pöörlemisel spiraalikujulises korpuses.Tsentrifugaalpumba tootlikkus Q, tõstekõrgus H ning võimsus N sõltuvad tööratta pöörete arvust n. Keerispump- kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriseliselt liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis. Vedeliku liikumine tööratast ümbritsevas kanalis on keeriseline. Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunas liikudes töökambri maht väheneb, imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku
Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel turbulentne vool, siis rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur. Langeva kilega
temperatuur tõuseb märgatavalt. Sajuala frondi ees. b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk. Õhurõhk ja temperatuur langevad kiiresti, soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja kohati esineb äikest, sajuala külma frondi taga. Liigub kiiremini kui soe front. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam seega liigub õhk keeriseliselt keskosa poole. Tegemist on tõusva õhuvooluga, tõustes õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. Kaasnevad pilvised, tuulised ja sajused ilmad. Talvel on pilvise ilmaga suhteliselt soojem, suvel aga jahedam. Antitükloni keskosas on rõhk kõrge seega liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole. Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb, kaasneb püsiv ja selge ilm. Suvel soojad ja päikesepaistelised ilmad, talvel selged ja külmad. 18