Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jälle üksteist näha. Wikmani koolist, selle raamatu kirjutaja Jaan Kross, kasutas minu arvates päris palju oma enda kogemusi.Kuna see raamat on üsna vana, siis oli mõnes kohas päris keeriline sellest raamatust aru saada.Näiteks siis oli eesti keel mõnel inimesel teistsugune, õpetajad kes õpetasid prantsuse või saksa keelt.Neil oli juba küljes väikene sellele keelele omapärane aktsent.Ning lugeda oli raske, näiteks üks õpetaja kasutas sõna poesid.Sellist sõna tänapäeval ei kasuta mitte keegi.Sellel ajal ka õpilased olid ära jaotatud, ehk siis poiste kool ning tüdrukute kool.Wikmani kool oli täielikukul poiste kool.Ning sellest võib järeldada, et poisid
majanduspoliitikat, mis põhineks nende siseriikliku majanduspoliitika täpsel koordineerimisel (Bahovski, 2008: 16-18). Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Eesistuja töö on sageli keeriline, sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada. Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse, mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18). 6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks
naistehulgad . Kui kaupmehed varustasid neid tarbeesemetega ja naised tegid neile süüa. Sõjaväe peatuspaikades korraldati isegi laatu. Varasema palgaarmee peamiselt komponendiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Jalavägi aga jagati tavaliselt kolmeks : eel-, pea- ja järelvägi . Jalaväe peamiseks varustuseks olid nii külmrelvad kui ka tulirelvad . Tol ajal oli siiski tulirelvad kasutamine keeriline ja tülikas. Tulirelvi oli ka raske saada kuna see oli ikkagi veel arenev tehnoloogia. Jalavägi oli jagatud kaheks seotud nende varustusest . Olid raskejalaväelased ,kes kandsid külmrelvi ja raske kaitsevarustuse koos raudkiivriga ja olid ja kergejalaväelased kes olid tulirelvadega. Teised palgaarmee sisumoodustajad olid ratsavägi ja suurtükivägi . Nende osatähtsus oli väiksem . Ratsavägi samuti jagunes rügementideks ja omakorda kompaniideks
annaabi.ee 
