Ehitus kestis viis päeva. Masina rajamist toetas Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kultuurkapital. Tugev palkehitis asub kolmel puuratastega sillal ning on kaetud toorete metsloomanahkadega. Ehitis on varustatud kahe graniidist otstega oinapeaga. Katapult Katapulte (mange) ehk väändejõul põhinevaid mehhanisme tunti juba antiikmaailmas, mil neid kutsuti ka onagerideks. Nende põhidetailiks oli tugev heitekulp, mille alumine ots paiknes keerdpingestatud köitekimpude vahel. Allikate väitel kasutati köitele lisaks ka kõõluseid, juukseid, taimi, soolikaid. Masinal oli tugev puust raam, mille külge kinnitati köied, vinnastamisseadeldis ja polsterdatud põrketoend. Väheste allikate kohaselt on sellise masina heitejõu suurendamiseks lisatud raamile ka hiiglaslik vibu, samuti võis heiteõla külge olla kinnitatud ka väike ling, kuhu kivi asetati. Katapulte kasutati kuni 15. sajandini, mil algas suurtükkide võidukäik. Sõltuvalt masina
Selle tulemusena võis mõnenädalase väljaõppega sõdur võimsat rüütlit lüüa. Keskajal olid ka püssid, näiteks tahtlukuga arkebuus, mis valmistati 15. sajandi lõpul Pilt 2.5 Tahtlukuga arkebuus Pilt 2.6 Keskaja amb Pilt 2.7 Keskaja vibu Laskerelvadeks olid ka erinevad hetimismasinad, nagu näiteks mangon ja blida. Need heitmismasinad töötasid keerdpingestatud köite või kõõluste jõul. Nad võisid heita kivi kuni 200 meetri kaugusele. Mangon polnud nii võimas kui blida, kuid seda oli kerge ehitada ja manööverdada. Mangoni ees oli piiramis kilp, see kaitses mangoni laadijaid ja juhtijaid vastase noolte eest. Suuremaid kive heitsid blidad, mis kasutasid vastukaalu ja pikki lingudega heitekange. Katsed näitavad, et need võisid heita 135 kilogrammi kaaluvaid kive kuni 365 meetri kaugusele. Masinad vajasid aga pidevat hooldamist, et need koost
annaabi.ee 
