Veel 1968. aastal selgitas Eesti Loodus, kuidas ja millal sarapuupähklid küpsevad ning miks neid pooltoorelt korjata ei tasu. 1 Punased lehed, keerdus oksad: Maal kohtab sarapuupõõsaid aiaveeres üsna tihti, neid on istutatud isegi vabakujulisteks tuulekaitsehekkideks. Linnades ja alevites näeb aias tihti sarapuu punaselehist sorti ‘Fuscorubra’. Eriti ilus on selle puna kevadel puhkedes, suvel pääseb rohkem esile pruunikas toon. Sort on vana ja väga levinud. Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega. 10 Üsna harva näeb parkides lõhislehist harilikku sarapuud ‘Heterophylla’ (tuntud ka kui f.
Seemneaastad korduvad 3-5 a. tagant. Külvatakse kas kohe peale valmimist või kevadel stratifitseeritult. Paljuneb ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Pinnast parandav liik, lehed kõdunevad kiiresti. Puit punakasvalge, paiduv, vastupidav. Koor sisaldab tanniini, värvaineid. Pähklites rasvu ja valke. Kasutatakse kõrgete kärpimata hekkide rajamisel. Dekoratiivsed vormid: kollane, keerdoksine, punaselehine, lõhislehine. Näsiniin (Daphne mezereum) Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad. Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakasroosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal
annaabi.ee 
