kolm aastat. Kui ilm on soe ja kuiv, käbi avaneb ja levitab seemneid. Paljudel okaspuude seemnetel on õhukesed pruunid tiivad, mis aitavad neil vanempuust kaugele kanduda. Levimine kuiva ajal Märja ilmaga jäävad käbid tihedalt suletuks. Sees asuvaid seemneid kaitseb veekindel vahajas vaigukiht. Kuuma kuiva ilmaga päikesepaistes vaik pehmeneb ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju. Elutsükkel Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses
Kuuskedest katsetas Berg kanada, musta, sitka ja torkavat kuuske. Leides, et need kasvavad harilikust kuusest aeglasemalt või on külmahellad, ei soovitanud ta neid kasvatada. Hilisem pargihooldaja peale II Maailmasõda metsaülem Herbert Raap istutas siiski Sangastesse 10 kuuseliigi esindajat. Saksamaalt pärit männiseemned andsid kõveratüvelised ja okslikud järglased. Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne
1 buldooseriga (0,5 m) 99 5 Kooritud pinnase 76,37 m3 0,3 3,7 3,0 470,452 163 tagasitäide krundile 2 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus 1712 Puude istutamine 1712 Vaher 2 tk 4,9 120,0 64,87 379,54 1 1712 Serbia kuusk 4 tk 4,9 25,0 64,87 379,08 2 1712 Keerdokkaline mänd 2 tk 4,9 27,0 64,87 193,54 3 1713 Põõsaate istutamine Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] 1713 Forsüütia põõsad 8 tk 0,6 10,8 7,8 153,6 1 1714 Muru 1714 Käsitsi rehitsemine enne 153,3 m2 0 50,599 1 muru külvi 3 1714 Muru külvamine koos 153,3 m2 0,2 3,02 3,25 961,379 2 kasvumulla lisamisega 3
Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab raieküpseks juba 15-20 aastaga, keerdokkaline mänd (Pinus radiata) nõuab pisut enam aega. 2000. a. saadi istandustest juba 35% tööstuslikust ümarpuidust. Prognoositakse, et 2050. a. raiutakse 50% tööstuslikust puidust istandustest. Kõige enam mõjutavad istandused paberitööstust. Puidutööstust mõjutab vähem, sest ehituses vajaminev puit peab olema tihedam ja kvaliteetsem (nn inseneripuit). 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti
annaabi.ee 
