Fakt: Lavey satanismi filosoofia tuli välja alles aastast 1966 Anton Lavey raamatu: "Satanistlik piibel"(Satanic bible) poolt ja ta asutatud saatana kiriku poolt (Church of satan) - Aastast 1966 algas satanism. Varasemad juhtumid seotud inimohverdustega, vere joomisega, kannibalismiga, vägistamistega, vastsündinute risti löömistega jne. ei ole seotud satanismiga. Neid inimesi pigem kutsuks hulluks läinud saatana kummardajateks kes on peast ära keerand, kes uskusid et neid tegusid tehes tuleb nende saatan maa peale füüsilises vormis. LaVey pani algatuse satanismile, tema ega saatana kirik ei ole eales selliseid jõledusi praktiseerinud. Emotsioon kui maagiline jõud: tugevad emotsioonid genereerivad energiat maagilises rituaalis. LaVey toob välja kolm peamist tugevat jõu emotsiooni: elava olendi surmapiinad, viha ja orgasm.
Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt, ka siis, kui tahaks valust oiata. Et olla daam, ma vaikima pean üllalt. Kui plahvatan, siis ette hoiatan. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. 12 6. Kokkuvõte Ma sain teada Doris Kareva kohta, et ta kirjutada südamelähedast kirjandust ja ta talle meeldib kirjutada nii proosat kui ka luuled. Ta alustas õpinguid Tallinnas 31.keskkoolis. Tema isa oli helilooja. Kareva on töötanud mitmes kirjanduses. On kirjutanud palju luuletusi ja raamatuid. Doris Kareva on ka saanud mitmeid tunnustusi oma raamatude ja luuletuste eest.
Aeg raskelt ja madalalt lendas must mööda lähedalt. Kuulsin ta hingamist kähedat, leeklevat, lainlevat, vöötlevat valgust nägin ta fööniksisabas. Siis tiivalöök tabas. Eelhetk. Kõik, mis kõrvetab ses elus noores mõni minut enne veerand seitset, on nii tõeline ja siiski toores oma kaitsetuses. Pole maitset. Mõne meeldimise alla neeland, keeland välja paistmast välisel, kellad endas olen üles keerand veerand seitsmeks. Veel ei helise. Koolmekoht. Päev langes. Üle silla nad läksid paljapäi. Ja viies, kõige väiksem, jõe äärde maha jäi. Neil olid laiad seljad. Päev loojus, verine. Ta tõusis pikkamisi, põsk porine. Jõeveega uhtus nägu ja peoga jõi. Siis hingas sügavasti taas valu lõi -, ei või! Üks liblikas kui unelm
annaabi.ee 
