Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keemisto" - 3 õppematerjali

Alküünid
2
doc

Alküünid

Nimetuse lõpp ­üün Üldvalem CnH2n2 Füüsikalised omadused sarnased alkeenidele. Füüsikalised omadused Homoloogilise rea 3 esimest liiget on gaasid(C 2C4), järgmised vedelikud(C5C17), alates 18ndast süsinikust on alkeenid tahked Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine ­ tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O

Keemia → Keemia
72 allalaadimist
Süsivesinikud ja alkaanid
3
doc

Süsivesinikud ja alkaanid

Alkaanide füüsikalised omadused Kõik alkaanid on veest kergemad On hüdrofoobsed ained ja ei lahustu vees Värvusetud Gaasilised alkaanid on lõhnatud, vedelikel on bensiini meenutav lõhn Alkaanide agregaatolek muutub homoloogilises reas järgmiselt: C1C4 gaasilised C5C16 vedelikud C17C... tahke Tahked alkaanid ei märgu Homoloogilises reas molekulmassi kasvuga kasvab tihedus ning sulamis ja keemisto Vedelad alkaanid on head hüdrofoobsed lahustid, lahustavad ainult hüdrofoobseid aineid Vedelate ja gaasiliste alkaanide aurud on elusorganismidele ohtlikud ning narkootilise toimega Alkaanide keemilised omadused Põlevad CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Reageerimine halogeenidega (7A rühm, asendusreaktsioon) CH3CH3 + Cl2 CH3CH2Cl + HCl Etaan kloroetaan Termiline lagunemine CH4 1000.C C + 2H2 tahm CH4 1500.C C2H2 + 3H2 etüün

Keemia → Keemia
121 allalaadimist
Karbonüülühendid-aldehüüdid ja ketoonid
8
docx

Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid

R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised · Mõned muutuvad organismis toksiliseks · Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees ­ kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega ­ (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel 2) Alkoholide oksüdeerumisel ( kui vein seisab lahtiselt --- veiniäädikas ) Etanool + O2 = veiniäädikas +H2O Veiniäädikas tekib ka organismis -alkohol oksüdeerub esmalt etanaaliks, siis äädikhappeks. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Varem toodeti sipelgatest. Sisaldavad: sipelgad, mesilaste mürk, nõgestes, kuuseokastes.

Keemia → Orgaaniline keemia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun