ohutum. 4. Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehases ning naftakeemiatehastes. Naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad üsna tugevasti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Masuudi destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuuti kasutatakse ka katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatoritr toimel väiksemateks
õlid, ning naftakeemiatehastes, mis toodavad naftasaadustel baseeruvaid keemilisi ühendeid. Tehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsiooniklonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad tugevasti. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti (atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk). Masuudi destilleerimisel vaakumis sadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen. Nafta destilleerimisel saadakse piisav kogus vedelkütust nii, et suure molekulide massiga
9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad Penteenid C5H10 esinevad nafta krakkgaasides ja bensiinis. Metüülbuteene (isopenteene) kasutatakse 2-metüül-1,3-butadieeni (isoporeeni) tehnilisel tootmisel. Varem saadi penteenide segu tehnilise isopentanooli dehüdratiseerimisel ZnCl2 abil ning teda kasutati ,,amüleeni" nimetuse all. Amüleeni keemispiirid olid 30...35o.Penteeni keemistemperatuur on 38,57 o .Kõrgemad alkeenid ei leia veel laialdast kasutamist. Nad esinevad krakkbensiinides. Küllastumata ühendite saamise allikaks on nafta krakkgaasid. Krakkgaasid sisaldavad: Eteeni - 15...20% Propeeni - 9...15% Buteene - 6...9% Penteene - 2...3% Kasutusalad · Lõhkeained · Lahustid · Mürkkemikaalid · Polümeerid ja plastmassid · Mootorikütus · Alkoholid
segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus,kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks
annaabi.ee 
