Keemia mõisted Keemia- teadus mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemiliste elementide perjoodilisussüsteem- keemiliste elementide liigitus, kus elemnedid on järjestatud tuuma laengu kasvu suunas ja rühmitatud omaduste järgi. Rühmad: vertikaalsed read Perjood: horisontaalne rida Keemiline eksperiment- katse teaduslikel eesmärkidel tehtud. Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Keemiline sümbol- keemilise elemnedi lühitähis. Keemiline valem- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. Keemiline reaksioon- muundumine teiseks aineks, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja moodustatakse uued. Reaksiooni võrrand- keemilse väljendus valemi kujul.
KLOOR Cl2 (kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks,
Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilsed omadused. Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest, prootonitest, neutronitest. Aatomil endal laengut pole vaid on aatomituumal. Elektron on negatiivse laenguga aatomituuma osake. Prooton on positiivne laengukandja aatomituumas. Neutron on neutraalne osake aatomituumas. Isotoobid on keemilse elemendi teisendid, mis ereinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Ioonid- pluss- või miinuslaennguga osakesed, mis tekivad elektronide liitumisel või loovutamisel. Valents- näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Süsinik näiteks on neljavalentne, see võetakse siis selle järgi, et mitu teist elementi saab üks element endaga liita. Osüdatsiooniaste- aatomi formaalne laeng ühendis. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga.
2. TSÜAANOAKRÜLAAT-liimid kõvastuvad reageerides pindadel oleva niiskusega: · lõtk detailide vahel peab olema väike; Tsüaano-akrülaatliim · kõvastuvad sekunditega; · väikeste plastik plastik- ja kummidetailide liimimiseks; 3. SITKESTATUD AKRÜÜL-liimid kahekomponendilised, kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: Sitkestatud akrüülliim · kõvastuvad kiiresti; · ei vaja pindade põhjalikku puhastamist; · liimivad paljusid materjale; Priit Põdra 4. Ainesliited 32 Lii id tüübid ja Liimide j omadused d d (2)
136. · liidete lukustamiseks (keermeliimid); 137. · liidete tihendamiseks (tihendusühendid); 138. 2. TSÜAANOAKRÜLAAT-liimid kõvastuvad reageerides pindadel oleva niiskusega: 139. · lõtk detailide vahel peab olema väike; 140. · kõvastuvad sekunditega; 141. · väikeste plastik- ja kummidetailide liimimiseks; 142. 3. SITKESTATUD AKRÜÜL-liimid kahekomponendilised, 143. kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: 144. · kõvastuvad kiiresti; 145. · ei vaja pindade põhjalikku puhastamist; 146. · liimivad paljusid materjale; 147. 4. EPOKSIID-liimid kõvastuvad komponentide keemilse reaktsiooni tulemusel: 148. · võivad olla ühe- või kahekomponendilised või kilena; 149. · vaigu ja kõvendi koostise saab valida vastavalt konkreetsele 150. rakendusele; 151. · väga tugev ja vastupidav liide saadakse paljude materjalidega. 152. 5
Kasutusjuhend: Toimeaja lõppedes loputada lokivedelik hoolikalt juustest välja. Liigne vesi eemaldada rullidelt salhvrätiga. Lahustada vahtkinniti sooja veega kausis vahekorras 1+1= 50ml vahtkinnitit ja 50ml sooja vett. Ajada kinniti hoolikalt vahtu ning kanda käsnaga ühtlaselt 2/3 kinnitit rullidele. Lasta mõjuda 5.min. Hoolikalt keerata juuksed rullidelt ning kanda järelejäänud 1/3 kinnitajat juustele. Lasta veel mõjuda 5 min. Loputada hoolikalt ja kanda juustele Wella keemilse loki järgset hooldust. 1.7 Lokivedelik 1.7.1 Wella Formwell N Lokivedelik normaalsetele juustele. Kasutamine: Kuni 30% värvitud salkude sisaldusega juuste puhul kasutada Wella keemilise loki eelhooldusvahendit Profi Care Pre-Lotion. Enne lokkimist peavad juuksed olema käterätikukuivad. Kanna põhjalikult igale rullile keemilise loki vedelikku. Tulemuste kontrollimine: Lõplik toimeaeg määrata pidevate kontrollimiste põhjal.
Aromaatsed ja alifaatsed org. ühendid õhus Kloororgaanilised pestitsiidid (vees, pinnases, organismides) PCB PAH (vees, pinnases) Fenoolid NO3-, SO42-, Cl-, F- Ca2+, Mg2+, K+, Na+ Bioakumuleeruvate ainete analüüs 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid Mõju keskkonnale ei ole võimalik hinnata ainult keemiliste näitajate põhjal. Saasteainete mõjud, toimed ja keskkonnaohtlikkust ei saa alati hinnata üheselt. Arvestada tuleb keemilse ühendi või ühendite segu omadusi ja muid tegureid, nagu näiteks · madal kontsentratsioon vees, kuid potentsiaalselt ohtlik · bioloogiline kättesaadavus · hüdrofoobsus · ainete püsivus keskkonnas. Keskkonnaohtlikkust analüüsitakse keskkonnas olevate saasteainete ökotoksilisuse, bioakumuleeruvuse ja biodegradeeruvuse uurimistulemuste järgi (keskkonnaseisundi hindamine, ökoloogilise riski hindamine) ning kemikaalide ökotoksilisuse,
annaabi.ee 
