ANTOINE LAURENT LAVOISIER 1743-1794 HAPNIKU AVASTAJA NING KAASAAGSE KEEMIA ISA Lavoisier' panus teadusesse: · Katsed ja avastused magnetismi, kehade suhtelise tiheduse, optika, suhkru, püssirohu jmga. · Tegi kindlaks õhu koostise. · Pani aluse kaasaaegsele keemiliste elementide uurimisele. · Pani aluse keemiateadusele. Teosed: "Elementaarne trakaat keemiast" "Esseed füüsikast ja keemiast" "Mälestused keemiast" A.L. Lavoisier' isa oli advokaat ja kuulus Prantsusmaa parlamenti. Oma isa eeskujul valmistus Antoine advokatuuri eksamiks. Kuid tema huvid olid teadusliku kallakuga. Ta oli oma teaduslikesse eksperimentidesse nii süvenenud, et ei hoolinud isegi noore tudengina seltskondlikest ajaviidetest. Ta
eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse