Muidu meil poleks aega. Kuna aga tegu on kohustusega, siis me peame selle aja leidma. Täiskasvanuna pole enam aega lugeda ja nii jääksid lugemata paljud teosed. Tegelikult polegi vist ainet, mis poleks vajalik. Me kõik oleme ju erinevad ja koolis on igaühe jaoks midagi. Minust ei saa ilmselt matemaatikut, aga natuke matemaatikat läheb mul ikka elus vaja. Ja keemia tundmine on väga paljudel erialadel vajalik, ükski arst ei saa ilma keemiata ja isegi kodunduse õpetajaks õppija peab tegema keemilisi katseid ja õppima valemeid. Kuna meist enamus veel ei tea, kelleks me täiskasvanuks saades õpime, siis on kasulik õppida kõiki aineid- 5-6 aasta pärast võime vajada teadmisi, mis praegu tunduvad ebavajalikud. Lisaks õppetööle on kooli programmis ette nähtud käia ekskursioonidel ja õppekäikudel. Veel tehakse koolis näidendeid ja korraldatakse üritusi (klassiõhtud jms). Need kõik on väga
lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud, et selles toidulisandis on sellist ainet. Ilma keemiata ei suudaks enam ükski sportlane sooritada perfektset tulemust. Kuid kindlasti on see vajalik, mitte doping, vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö. Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks
annaabi.ee 
