Q=? Q = 0,7 kg · 3,3·105 J/kg = 2,31·105 J Jää sulamine Vee soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J Tee keetmiseks vajaliku piirituse koguse saab leida võrde abil: 7 26800000 J 1388625 J = 1kg xkg võrde koostamine Piiritust kulub x = 1388625 J·kg/26800000 J 0,0518 kg 52 g
valemist Qv = c m T = c m (t 2 - t1 ) , kus c on vee erisoojus. Keeva vee saamiseks kulutatav energia on võrdne soojushulgaga, mis on vaja lume muutmiseks veeks ja vee soojendamiseks keemiseni Q = Ql + Qv . Selleks, et saada paremat ettekujutust kulutatud energiast, arvutame vajaminevad soojushulgad eraldi ja siis liidame kokku. Lume (jää) sulatamiseks veeks vajalik soojushulk Ql = m = ( 3,34 105 2 ) J = 6,68 105 J = 0,67 MJ, vee keemaajamiseks vajalik soojushulk Qv = c m (t2 - t1 ) = ( 4,2 103 2 100 ) J = 8,4 105 J = 0,84 MJ . Kogu kulutatav soojushulk 9 Q = Ql + Qv = ( 0,668 + 0,84 ) MJ = 1,5 MJ. Tulemusest on näha, et lume sulatamiseks vajaminev soojushulk on vee keemaajamiseks vajalikust soojushulgast ainult veidi väiksem, kogu soojushulgast ca 45% läheb lume sulatamiseks ja 55% vee keemaajamiseks. Lõpetuseks arvutame keetja poolt kulutatava bensiini hulga
nii, et klaas ei puutuks vastu poti põhja; kolb tuleb muidugi riputada traatsilmusesse. Näib, et kui vesi läheb potis keema, peaks hakkama keema ka kolvis olev vesi. Kuid võite oodata nii kaua kui soovite, vee keemahakkamist kolvis ei jõua te ära oodata : vesi läheb tuliseks, väga tuliseks, kuid keema ei hakka. Keev vesi pole küllalt kuum, et ajada vett kolvis keema. Tulemus on veidi ootamatu, kuid ometi oleks võinud seda ette näha. Vee keemaajamiseks ei piisa tema kuumutamisest 100 kraadini, talle tuleb anda veel üsna tublisti soojust, et viia teda uude agregaatolekusse auruks. Puhas vesi keeb temperatuuril 100 C ning ükskõik kui palju me seda ka ei soojendaks, sellest kõrgemale tema temperatuur harilikes tingimustes ei tõuse. Tähendab, soojusallikas, mille abil soojendatakse kolvis olevat vett, omab temperatuuri 100 C ning suudab tõsta kolvis oleva vee temperatuuri samuti 100 Cni
annaabi.ee 
