See tekib konkreetse õigusvaidluse pinnalt- konkreetne. Asjasse puutuv seadus! Konkreetne normikontroll on kõige relevantsem eesti seaduses. 4. Individuaalkaebus: Normikaebus ja kohtulahendikaebus. Normikaebus on esitatud normi vastu. Kui parlament võtab vastu seaduse ja isik leiab, et see rikub ta õiguseid, siis saab minna ja kaevata seda. Teine, kui isik leiab, et viimase astme lahend on põhiõigusi rikkunud. 5. Muud: Meil on nt mitte ehtsad valimiskaebused. Erakonna keelustamismenetlus. Tasandi järgi: Riiklik järelevalve. Supranatsionaalne järelvalve- seob riigi kodaniku otse. Rahvusvaheline järelvalve- on nõrk, eeldab, et riik tunnustav rahvusvahelist institutsiooni. Argumendid PSJV Kelseni argument: pädevus, menetlus, vorminõuded; Seadust peab järgima ka sisuliselt. Võrdsust, vabadust ja omandit peab järgima. Kohtul on teiseliigiline legitimatsioon. Parlamendil on demokraatlik legitimatsioon. Kohtu legitimatsioon on kohtuotsuse põhjenduses, selleks peab
kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted vastu Etteheide ebademokraatlike otsuste peale: on Seega: PSJV otsused on ebademokraatlikud olemas ka teistsugune legitimatsioon: Põhiseaduse legitimatsioon Võimu argument: ei valitse RK ja valitsus, vaid
annaabi.ee 
