avamerel ja merereostuse ärahoidm. Erinevaid konvents eesmärkide saavut-ks. X Inimõiguste olemus Võõrandamatud õigused, mida in-d omavad in-ks olemise tõttu, sõltumatult õigusaktidest. Universaalsed, see tuleneb kaasasündinud väärikuse ja õiguste ideest. Fundamentaalsed inimõigused on nt õigus elule, piinamise ja alandavad kohtlemise või karistamise keel, genotsiidi, orjuse keeld jne. Tavaõ-se staatus piinamise, genotsiidi ja orjuse keelul. Need on riikide erga omnes kohustused. Mõningatest inimõ-st ei tohi taganeda ka sõjaajal. Inimõiguste areng Tänapäevases mõttes 20 saj keskel pärast II MS. Riigid loovut teatud osa oma suveräänsusest. Inimõiguste kandjad ja adressaadid Tradits-lt üksikisikute õ. Enesemääramisõ andnud võimaluse gruppide kaitseks. Riik-isik; isik- isik. Inimõiguste liigid Kodaniku- ja poliitilised õ-d: (I põlvkonna õigused, nn neg õ-d) riigil koh mitte sekkuda
valgustada ja koerad keti otsa kinni panna, samal aastal veel teise korralduse õhtul tänavad raudkettidega sulgeda, peale selle keelas ta ära öösiti tänaval kaasas kanda puss-nuge ja muid relvi. Kuid õige pea jäid need esimesed kogukondliku seadusandluse katsed paberile. 2 3 6 Kodanikud lasksid tuulel küünlad akendel ära puhuda ja koertel ümber joosta. Raudketid tõmmati ainult kaitseseisukorra ajal ette ja pussnugade kandmise keelul oli ainult niipalju tagajärgi, et Kõrilõikajate tänav Kaelalõikajatc tänavaks ümber nimetati, mis ju suur edusamm oli. Feodaalse seadusandluse vana hoone jäi püsima, sellega koos kõik need arvutud kohturingkonnad ja lään-konnad, mis linnas läbisegi ristlesid, üksteisel ees seisid, segamini läksid, risti-rästi üksteise peale kuhjusid, üksteisesse lõikusid; tihe võrk öövahtkondi, patrulle, vahiposte oli täiesti asjata, sest nende vahelt pääsesid relvastatud
annaabi.ee 
