Liides koosneb täpsest ristikiudu lõigatud soonest, kuhu sobitub teine puutükk. Selle seotise konstruktsiooniline kvaliteet on piiratud ning jäikuse tagamisel on tähtis , et kõik oised oleksid valmistatud täpselt. Kalasabaseotist on kõige raskem teha, kuid oma mehaanilise tugevuse tõttu on see märksa toekam. Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi eemaldamine sarnaneb pigem pool-poolega seotise valmistamisega. Tapikeele paksuseks mõõdetakse tavaliselt üks kolmandik detaili paksusest, kuid tegelikkuses ümardatakse see samale paksusele kõige lähema laiusega peitlitera mõõtu. Kitsastes raamkonstruktsioonides kasutatakse nii harktapiga T- kui ka nurkseotisi. Komponendid märgitakse samamoodi nagu läbival keeltapilgi
Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja - Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati. - See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale - 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju - Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja