teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga. Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli
Õukonnas oli tal hea elu seni, kuni kuningas avaldas rahulolematust ühe tema teose passaziga ja käskis selle ümber teha. · 1789 nimetati Boccherini Preisi kuninga Friedrich Wilhelm II õukonnadirigendiks. · Boccherini eraelu saatsid õnnetused: ta elas üle oma hispaania patrooni, kaks naist ja kaks tütart ning suri peaaegu vaesuses. Siiski jäi temast järele kaks poega. · Boccherini on kirjutanud 125 keelpillikvartetti, 95 keelpillikvintetti ja 16 keelpillisekstetti, 16 sümfooniat ja palju kammermuusikat. · Suur osa tema kammermuusikast järgib Joseph Haydni eeskujusid, kuid Boccherinit on vahel nimetatud Haydni stiili parandajaks keelpillikvartettides, sest ta tõi alati tsello esiplaanile, samas kui Haydn jättis tsellole saatepilli rolli. · Boccherini oli virtuoosne tsellist, kes suutis tsellol originaalkõrguses esitada viiulirepertuaari. Selle
annaabi.ee 
