Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918. aastal Peterburis kirjutatud klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp 1950. aastate algul juhuslikult oma õpetaja käsikirjade seast. Heljo Sepa pandud on ka pealkiri. Nüüd on see viimane, 5. osa tsüklis "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953). Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas loodud juba Peterburi-ajal.
annaabi.ee 
