osa. Nelja peale kokku saavad nad mängida õige madalaid ja väga kõrgeid toone, mida muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tsello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tsello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi
Nelja peale kokku saavad nad mängida õige madalaid ja väga kõrgeid toone, mida muusikas kasutatakse. Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tšello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tšello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes
Erilist tähelepanu pälvib siingi orkestri koosseis: viiul, klarnet(?), akordion, trumm(id), 2 kitarri, kannel ja 4 mandoliini. Kahjuks ei ole midagi teada nende repertuaari kohta. Kui nad tõesti üritasid mängida džässilikku, kas või mõningaste džässi sugemetega tantsumuusikat, oleks see teadaolevalt esmakordne katse Eestimaal (võimalik, et kaugemalgi) mängida džässi kandlega. Arvestades maainimeste tõsisemat suhtumist oma tegemistesse, ei ole usutav, et nad oma keelpilliorkestrit jazzorkestriks nimetades vaid nalja teha soovisid. Tõenäolisem on, et nad tõesti tahtsid moega kaasas käia ja kaasaegsemat tantsumuusikat mängida, kasutades ära olemasolevad võimalused ja pillimehed, nagu Karksi valla Karutsi jätsi ja Kaarli Sammaste jätsbändi puhulgi toimiti. Ainus leida õnnestunud kirjalik viide selle kollektiivi kohta oli Saaremaa laulupeotraditsiooni käsitlevas raamatus seoses orkestri juhi Herman Olliga, kes “..
annaabi.ee 
