Pärast invasiooni Tsehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti. Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Juunis kuulutas Itaalia liitlasriikidele sõja
Mõistes, et küüditamine tähendas peaaegu kindlat surma, tahtsid mõned Korczaki sõbrad aidata tal getost põgeneda, et ta saaks elada redus Aaria poolel. Ent paraku oli orbudekodus liiga palju inimesi, et neid kõiki aidata. Kui Korczak oleks pakutud võimaluse ellu jääda vastu võtnud, oleks ta pidanud lapsed maha jätma. Millise valiku pidi Janus Korczakil tegema? Arutage, millise valiku ta teie arvates oleks tegema pidanud. Janus Korczak keeldus kõigist sõprade keelitustest getost põgeneda; ta lihtsalt ei tahtnud jätta oma orbudekodu lapsi maha. 5. augustil 1942. aastal võtsid natsid kaasa terve orbudekodu töötajaskonna ja 200 last ning suundusid nendega mööda geto tänavaid küüditamisrongile. Pealtnägija ütles, et rahvas nuttis, kui Korczak juhtis lapsi vaikuse ja väärikuse protestis, sammudes väärikalt rongi. Nad küüditati Treblinka surmalaagrisse, kus nad saabumisel gaasikambrites tapeti. Ülesanne 7:Gad Becki lugu
annaabi.ee 
