Veski ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma, korvama, moodustama, omama, üllatama, ometi on kõik need sõnad hiljem üldtarvitusele tulnud. Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse kasutamist, et vältida t(d) liiga segedast kordumist lauses, näit. maid mais, mailt; jälg, jälgi aga jälil; keel, keeli keelil jne. "NoorEesti" IV albumis (1912) esitab J. Aavik keeleuuendamise programmi põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg ónlåõ, Lücke liiåe jt. Keele kaunima kõlavuse nimel esitatud Aaviku ettepanekuist leidsid teiste
Toonikeeles eristab sõnade tähendusi helikõrgus, nt hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami keel (6 tooni). Nt mandariini keel: · [han] rumal ühtlane kõrge · [han] haruldane langev-tõusev · [han] külm tõusev · [han] higistamine langev · Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on tegemist tooniaktsendiga. Keelil, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt norra keel (aktsent 1 ja aktsent 2). 51. Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: · kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks) · kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) · ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus:
annaabi.ee 
