KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud
vahepealne liik. Rudimendid - jäänukorganid,mida varem oli vaja aga nüüd on mandunud. Attamism - on nähtus,kus mandunud elundid esinevad tänapäeva inimestel,näiteks üleni karvane mees või naine.Sabaga inimesed. Divergents - on nähtus,mille puhul sarnase ehitusega organismid muutuvad keskkonnast sõltuvalt erinevaks. Konvergents - erinevad liigid muutuvad sarnastes tingimustes ühesugusteks. Inimene Riik Hõimkond - keelikloom Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - tark inimene Inimese lähimateks sugulasteks on simpans ja bonoboo. Inimese iseloomulikud tunnused:suur aju,aeglane areng.Inimene on kõigesööja.Keeruline käitumine ja arenenud kõne. Inimese kehas on neli tüüpi kudesid. a)Epideelkude - ehk kattekude katab organismi välispinda ja siseorganeid.ÜL:keha kaitsmine,keha jahutamine ja jääkainete kõrvaldamine,piima tootmine ja rasu ja higi tootmine.
Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi)
heidetakse vette. Munast areneb kullese moodi vastne. Vastne ujub sabaga vingerdades; saba teljel on seljakeelik, tolle kohal närvitoru, ja viimase eesotsas ajupõis meeleelunditega. Vastse ümaras osas on neelu ja teiste elundite alged. Eesotsas kaks kinnitusnäsa. Kogu keha katab vastse tuunika, aga tihedalt. Moondeks kinnitub vastne näsadega merepõhja. Suu ja kloaak pöörduvad ülespoole; saba tõmmatakse keha sisse ja imendub kiiresti ning täielikult. Vastne on tüüpilisem keelikloom kui täiskasvanu. Meritünnikute sigimine: Vahelduvad sugulised ja suguta põlvkonnad; eri rühmadel on erinevad, väga keerulised elutsüklid. Mõnel on kullese moodi sabaga vastsejärke. Mõnel arenevad pungad pikal jätkel (stoolonil või kannusel), ning eralduvad neist kas üksikute soota või suguliste isendeina, või juba uute väikeste kolooniatena. Ripikloomade sigimine: Munad munetakse vette. Moone on väga kiire. Vastne
annaabi.ee 
