Paradigmaatilise morfoloogia põhiüksused on järelikult sõnavormid ja muuttüübid; sõnavorme ei käsitleta üldiselt morfidest ja morfeemidest koosnevatena. Soome keeles on eri paradigmavorme umbes 150. Eesti keelega võrreldes on see arv suurem põhiliselt possessiivsufiksitega vormide, aga ka kliitikute arvelt. Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames)
25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, sellisel juhul on tegemist defektiivse muutumise e vaegmuutumisega. Puuduvad vormid on paradigma augud. Plurale tantum - sõnad, millel puudub ainsuse vorm Sinugulare tantum - puudub mitmuse vorm Ühepöördelised verbid - sõnad, mis pöörduvad ainult ühes isikus 26. Morfoloogiline markeeritus. Markeerimata - tähendab mõnikord tunnuse puudumist, olulisim tunnus on see, et on lihtsam kui markeeritud liige. Markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused
annaabi.ee 
