Mõistetel põhinev kogumine andis rikkaliku materjali. 1930.aastatel koguti rikkalik murdematerjal, taheti päästa vana rahvakeelt. · 1958-68 ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" I-IV 19.saj maaelu kajastav ajalooline, etnograafiline materjal. Seni põhjalikem eesti murdesõnastik. · Kirjakeele arendamine: kuulus õigekeelsussõnaraamatu töörühma. Kirjakeel olgu kergesti õpitav, rikkalike ja paindlike väljendusvõimalustega. Toetumine keelevaistule, psühholoogiline otstarbekohasus, üldkeele 6 traditsiooniline austamine. Teadus- ja asjaajamiskeele arendamine. Keeleuuenduse liialdusi: mängulisus, ilutsemine, ilukirjanduskeele ületähtsustamine. · Üldkeeleteadus: tundis eri suundi, käis konverentsidel. · 1944 Rootsis murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas
alusel, rikastada omandatud keeleüksusi semantiliste tunnustega (nt. õpitud sõna sobitamine võimalikult paljude teistega), tegelda sõna tähenduse ülekandmisega (üles tõstma palli, kätt, küsimust) ning muutevormide funktsioonidega (jalutas sõbraga, kepiga, vihmaga). Nimetatud küsimused on aktuaalsed kogu abiõppe jooksul, kuid esimesel kooliastmel tuginetakse peamiselt keelevaistule, klassist klassi tõuseb teadliku analüüsi osatähtsus. Keelevaistu arendamine: keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused. Õpetamata laps on teadlik oma ütluse sisust, mitte aga kõnetegevuses kasutatavatest keelevahenditest (foneemid, sõnad, laused): laps otsustab kõnesegmentide normile vastavuse üle ei/jaa-põhimõttel.
annaabi.ee 
