mõnede kirjastuste töö on lohakas. Igasuguse teksti kirjutamine on kompromiss standardi ja isikupära vahel, kuid tihti kohtab tänapäöeva väljaannetes toimetaja puudumist. Lauseehitus on kohmakas, stiil ebaühtlane ja grammatikavead vaatavad vastu. (1, Riho Laurisaar). Olen ise koolis käinud nn. Vene ajal, kui grmmatikale pöörati suurt tähelepanu ja pidi keelereegleid pähe õppima. Reeglite pähetuupimine võis olla mõnele vajalik, et ta õpiks õigesti kirjutama, mõnele keelevaistuga inimesele aga täiesti tarbetu kohustus. Ütlen ausalt, et mind vahel häirivad küll lohakad grammatikavead ajalehtedes, filmide subtiitrites, aga eriti raamatutes. Raamat peaks siiski olema midagi püsivamat ja seepärast peaks ka rohkem vaeva nägema, et see oleks korrektselt toimetatud. Tänapäeval asendab sõnaraamatuid tihti internett, kuid ka seal peab oskama leida õiget infot, mida kasutada. ÕS on ka internetis olemas ja õigekeelsusalaseid vastuseid tasub just sealt otsida
mõnede kirjastuste töö on lohakas. Igasuguse teksti kirjutamine on kompromiss standardi ja isikupära vahel, kuid tihti kohtab tänapäöeva väljaannetes toimetaja puudumist. Lauseehitus on kohmakas, stiil ebaühtlane ja grammatikavead vaatavad vastu. (1, Riho Laurisaar). Olen ise koolis käinud nn. Vene ajal, kui grmmatikale pöörati suurt tähelepanu ja pidi keelereegleid pähe õppima. Reeglite pähetuupimine võis olla mõnele vajalik, et ta õpiks õigesti kirjutama, mõnele keelevaistuga inimesele aga täiesti tarbetu kohustus. Ütlen ausalt, et mind vahel häirivad küll lohakad grammatikavead ajalehtedes, filmide subtiitrites, aga eriti raamatutes. Raamat peaks siiski olema midagi püsivamat ja seepärast peaks ka rohkem vaeva nägema, et see oleks korrektselt toimetatud. Tänapäeval asendab sõnaraamatuid tihti internett, kuid ka seal peab oskama leida õiget infot, mida kasutada. ÕS on ka internetis olemas ja õigekeelsusalaseid vastuseid tasub just sealt otsida
annaabi.ee 
