Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate Eestimaa vaimulike ja uuendusmeelsema Liivi vaimulikkonna vahelised keelevaidlused. Võeti kasutusele lugemaõppimiseks sobilikum ortograafia, mille töötas välja Forselius ja fikseeris Hornung 1693 ilmunud tallinna k grammatikas. Sel perioodil viljeldi palju juhuluulet üle Eesti. Ilmus ka eestikeelne tallinakeelne Uus Testament. Perioodi lõpetab täispiibli ilmumine 1739. 4) 17391857 - Lisandus tekste eri ainealadelt. Uusi kirjakeele kasutajaid tuli juurde ka eestlaste hulgast kaasa aitasid
st infot kas sõnastiku koostaja või tema uuritud suhtlejate, mitte keele kohta. Kuna sõnastikust ei saa absoluutset tõde sõnade tähenduste või sobivuse kohta, vastutab kasutaja sõnastiku kasutamise tagajärgede eest ise, st ka otsus uskuda sõnastikus kirjasolevat on tema vabatahtlik otsus, mille eest ei saa vastutust sõnastiku koostajale delegeerida. 246 Keelekorraldus Keelevaidlused, sh toimetamine ja hindamine Kõik argumendid põhinevad vaidlejate, mitte keele omadustel. Kui kaks pädevat emakeelekõnelejat jäävad keelendi tähenduse või õigsuse teemal veendunult eriarvamusele, saab vaidlust lahendada üksnes keeleväliste argumentidega (hääle kõvadus, positsioon, sõprade arv). Vastutust ei saa kellelegi/millelegi lükata. Kui meile ja/või meie sõpradele üks tekst ei meeldi, siis peame julgema niimoodi öeldagi,
annaabi.ee 
