Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põi...
Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud vaistud- Neitsi saunas, räma meelelisus- Carpe diem, pohmeluslik kiretüdimus- Mõnitus, Laul sest jäledast, nukrameelne loobumus- Jumalaga, Ene, Loobumus; nukrus. Kõlaline