-el (kompel, hoidel, tundel) -m (ajam, kivim, kahjum, ravim) -e : -me (alge, juhe, mõõde) -ur (haldur, võnkur) Kirjakeele E. Muuk püüdis ühitadaühtlustumine Aaviku ja Veski erinevaid suundumusi, paludes eesti Kirjanduse Seltsi Elmar Muuk keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes. „Väike õigekeelsus-sõnaraamat“ Haridusministeerium kuulutas selle Ilm 1933 + viie ametlikuks keeleliseks juhiseks koolidele ja aastaga 6 ametiasutustele kordustrükki 1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem väljaanne koolidele Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama
Neilt pärineb muuhulgas valdkonnakaotuse mõiste: olukord, kus keel kaob mingis ühiskonnaelu osas tasapisi käibelt ja asendub dominantkeelega. • Praktilise eesti keelekorralduse teemal on kohustuslikud allikad Erelt 2002 ja 2007 ning Mereste 2000; neist viimased kaks keskenduvad oskuskeelekorraldusele. • Eesti keelekorralduse aktuaalsete teemade ja otsuste kohta saab teavet Emakeele Seltsi keeletoimkonnalt (www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm). 29 Norm ja norming Keeleseadusega on kehtestatud kirjakeele normi alus. Toimetajad ja emakeeleõpetajad räägivad normikohase keelekasutuse vajadusest. Ka tavalistelt inimestelt võib mingi väljendi kohta kuulda, et nii on või ei ole „õige” või „lubatud”. Keeleteadlased seevastu otsivad oma
annaabi.ee 
