Aja jooksul on mitmed keeled Euroopas välja surnud nt karteesi keel jne. Oma rahva juurte otsimine sai alguse juba 19. saj. Püstitati erinevaid teooriaid. Juurte otsimine on aja jooksul palju muutunud. 19. saj üritasid rahva kujunemise lugusid välja selgitada keeleteadlased. Keeleteadlased on seega aluse pannud juurte otsimisele. Rahvad määravad ennast peamiselt keele järgi. Keeleteadlased otsisid erinevaid sugulasrahvaid ning kuidas ja millal on toimunud keelte jagunemine. Loodi keeleteooriaid nt on olemas üks rahva sünnipaik, siis nad rändama ja tekkisid erinevad keeled. Rändamist peeti oluliseks. Mingi keele esindajad võisid olla omavahel sõjas ja kaotaja assimuleerus. Ajaloolased uurisid, milline kultuur võiks olla seotud kohaliku rahva esivanematega. Arheoloogid väitsid, et keelt on võimatu kindlaks määrata, eriti kiviaja kultuuride puhul. Soome - ugri keeled pärinevad uurali algkeelest. Kunda kultuuri loeti prontoeuroopa rahvaste hulka kuuluvaks, aga Pulli
tähenduse olemuse kohta pärast üllatavalt pikka mõtlemist (nagu see polekski ammuesitatud küsimus), et semantiline tähendus on piisavalt väljakujunenud konventsioon. Nii- suguse määratlusega on muidugi lihtne nõustuda, aga sel juhul ei erine semantiline tähendus mingilgi huvitaval viisil konventsioonist, nt ei kuulu ta keelendi omaduste hulka ega paku lahendust tähenduseteemalistele vaidlustele. • Osa funktsionalistlikke keeleteooriaid tunnistab keele vahendistaatust inimeste eesmärkide saavutamisel, kuid üritab ikkagi keelt deterministlike reeglite abil kirjeldada ja lähtub eeldusest, et keelenditel on tähendused, mitte vastupidi. Vt nt Dik 1989, Halliday 1989, Dik 1997, Hengeveld ja Mackenzie 2008. Oma lähenemist radikaalseks funktsionalismiks nimetav Columbia koolkond (Contini- Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al.
annaabi.ee 
