märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks. 6) Eesti keelsete tekstide avaldamine. Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Tähtsus : 1) Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja. 2) Morfoloogia
· Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstyid jne. · Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Beiträge tähtsus keele teoreetilisel tundmisel: · Teaduslik lähenemine eesti keelele, eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemel eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitlusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (nt 14 käänet) · Levitas teadmisi keele kohta Beiträge tähtsus keeletegevusele: · Õpetas ja suunas kirjutama, uurimaja materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides). 4. Eduard Ahrens. · 1843 uue perioodi esimene grammatika (vormiõpetus, 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse. · Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos.
annaabi.ee 
