psychology of language“ (1974) ja „Modularity of Mind: An Essay on Faculty Psychology“ (1983). Chomsky järgi keerukad laused, mille kirjeldamisel pikk ahel süvastruktuurist pindstruktuuri (palju transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema vastu: kõiki keeli ei saa toppida neisse kitsastesse binaarsetesse üldistustesse.
Mentaalne leksikon sisaldab keelekasutaja kogu subjektiivse teadmise tema emakeele sõnade kohta. Selle teadmise võib jagada mooduliteks: • fonoloogiline moodul • artikulatoorne moodul • ortograafiamoodul • leksikaalgrammatiline moodul • leksikaalgrammatiline kodeerimismoodul • leksikaal-mõisteline süsteem • leksikaalpragmaatiline süsteem Holistilised ja modulaarsed käsitlused • Keeleteaduses on arutletud selle üle, kas meie keeleteadmine on modulaarselt organiseeritud. • Chomsky lähtus sellest, et inimese keelevõime on ühelt poolt autonoomne, terviklik (holistiline), teisalt aga modulaarne. • Sealjuures eristab Chomsky algusest peale kaht komponenti: kognitiivset süsteemi, mis salvestab infot, ja kõnesoorituse performatiivset süsteemi, mis on kognitiivsega ühenduses. • Lisaks kognitiivsele teadmiste süsteemile moodustavad inimese keelevõime ka