Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990natest aastatest interdistsipolinaarne · Keeleteadlsed · Arheoloogid · Geneetikud rahvaste juurdte otsimisel: o Võrdleva DNA teatud punktis esinevat varieeruvust (meestel uuritakse Y- kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjla rahvastevahelise sugulusastme. o Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Interdistsiplinaarne uurimine on muutunud ainuvõimalikuks meetodiks
Suur muutus endogeneesi uurimises toimus 90ndatel. Seda on seostatud geneetikute töödega. Tegemist on interdistsiplinaarse uurimusega: keeleteadlased, geneetikud ja arheoloogid. Varem pöörati suurt tähelepanu migratsioonile (keel liigub rahvaga koos). Nüüd leitakse, et inimene ei ole nii sageli ja massiliselt rännanud, muutusi kultuuris on tekitanud kultuuri mõjutused. Rahvastik püsis siiski üsna palju ühes kohas. Uuendused tulid kontaktide kaudu. Keeleteadlsed nimetavad seda kontaktiteooriaks. Üks rahvas võis minna üle teisele keelele. Arheoloogias pööratakse suuremat tähelepanu majandussüsteemile ja keskkonnale ja leiti samuti, et pole toimunud nii palju rahvaste rändamist ja sõdu kui varem arvati. Homo sapiens saabus Euroopasse umbes 40 000 a tagasi, esimene oli Aurignaci kultuur. Ei tea, mis keeli nad kõnelesid, on välja pakutud, et vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati
annaabi.ee 
