Liivimaa kindralsuperintendent Jakob Andreas Zimmermann tegeles aastaid eesti sõnavara kogumisega. Otepää pastor Johann Martin Hehn töötas eesti keeleraamatu kallal. "Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon
õietolmu, tolmuterad näitavad (suiraanalüüsis, kus uuritaksegi õietolmu) , mis taimedega tegu on ja räägivad omad lood. 2) Õpi ka teiste loodusrahvaste käest, kuidas on võimalik midagi teha. 3) Võrdle materjale antropoloogidega, tee nendega koostööd. Luustike põhjal nt teevad nad kindlaks kui hästi in söönud on, mis haigused olnud on, millist tööd teinud on, mida inimene elu jooksul teinud on (võitlused, haavad). 4) Koostöö keeleteadlastega, rahvaluulega. Keeltest on sageli huvitavaid sõnu, mis võivad olla laenatud mõnest teisest keelest mitu tuhat aastat tagasi, aga sellega seoses on võimalik arutleda, millal miks kuidas termin on tekkinud. N: sõna ,,raud" ei levi enne teise keelde, kui objekt raud. 5) Eksperimentaal arheoloogia alates 1970. aastatest on tehtud igasuguseid katseid. N: kas viikingiaegne vibu oli hea või ei uurisid taanlased. Lasid neid kilpide pihta ja
annaabi.ee 
