meetodeid. Õppeprogramm koostatakse enne kursuse algust ning antakse tutvumiseks igale huvitatud isikule. Õppematerjalid on programmis ära toodud ning ostetakse õppijate poolt enne kursuse algust. Mõned materjalid, kaasa arvatud kodused tööd, saadetakse registreeritud õppijate e-posti aadressile. Tunni alguses toimub kohalolijate äramärkimine. Tund toimub vastavalt õppejõu poolt koostatud õppeplaanile. Kursuse lõpus toimub eksam omandatud keeletaseme kontrollimiseks ning selle edukal sooritamisel väljastatakse õppijale kursuse läbimise tunnistus. Kursuse edukaks läbimiseks ning tunnistuse saamiseks on nõutud kohalkäimine vähemalt 75% ulatuses kursuse tundidest ning ülesannete sooritamist vastavalt õppejõu juhenditele. Kursuse lõpus viiakse läbi õppijate anonüümne küsitlus eesmärgiga tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti. 7
kõnelemine, kuulamine) arendamine, siis järgnevas analüüsis on vaadeldakse õppekomplekti osaoskuste, sõnavara ja keeleteadmiste arendamise kaupa. Riiklik õppekava näeb ette, et 6. klassi lõpus peaks õpilane olema jõudnud vähemalt A 2.2. keeleoskustasemele. Seega ei saa 4. klassis ei saagi läbida kõiki osaoskuste ja keele struktuuride teemasid, kuid õppekomplekt peaks aitama liikuda õpilastel vähemalt A 2.1. keeletaseme poole. Lugemisoskuse arendamine Tekstitüüpidena kasutatakse eelkõige autorite poolt kirjutatud tekste, dialooge, salme, luuletusi. Tekstid, mida kasutatakse, on alguses suhteliselt lühikesed, aga õpiku lõpus juba pikemad, mis annab võimaluse arendada võõrkeelse teksti lugemise harjumust. Tekstidele pakutakse kõrvale ka pildilist tuge, mis aitab tekste paremini mõista. Luuletusi ja dialooge kasutatakse ka häälduse parendamiseks
Kohustuslikud raamatud: Eesti ajalugu VI Eesti maast ja rahvast Lauri Vahtre Eesti kultuuriajalugu Lühike vabadussõja ajalugu. August Raksmaa 2007 v 2008 kirjutatud raamatu kv 3-4 lk 03.09.2008 Karjahärm: Venestamine Eestis... Ida ja lääne vahel ... Väino Sirk: Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed: 1850-1917, 1997 19.saj lõpp: 1881 Aleksander III võimule venestamine vene keel kuulutati koolides õppekeeleks, väga paljude maakoolide õpetajate väljavahetamine, keeletaseme langus; samuti kuulutati vene keel ametlikuks asjaajamiskeeleks; surve Luteri kirikule, hakati propageerima õigeusku 3 rahvusliku liikumise langus, kooliõpetajate ja vallaametnike lahkumine tähendas ühtlasi ka rahvusliku liikumise langust eriti maapiirkondades tsensuuri tugevdamine eesti ajakirjanduse üle mitmete juhtivate tegelaste lahkumine (J.Hurt, Jakobson, Kreutzwald)
annaabi.ee 
