lühiajaline. Käesolev uurimistöö koosnebühest osast. Peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-
Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub
annaabi.ee 
