võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87). Nii tõlkimine kui naine on selle käsitluse järgi opositsioonide süsteemis negatiivne pool
mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt, aga Labov ütles et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised. Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma sõna tähendust või grammatilist vormi muutmata. Uurimismetoodika-informantide valik valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist, igal inimesel peab olema sama võimalus informandiks saada ning kuna valik on sotsioloogiliselt esinduslik, siis kirjeldab tulemus eeldatavasti korrektselt kõiki selles piirkonnas kõnelevaid keele variante.
annaabi.ee 
