Tekstis on rohkem põhja- kui lõuna murdejooni. Põhjaeestilisuse tõttu arvatakse, et Völcker kasutas käsikirja luues eeskujuna põhjaeestilist teost. 1589 Ametitunnistus Awerbachile, mille andis välja Tartu raad, kinnitades, et Awerbach suudab teha silmaoperatsioone. Saksakeelsest originaaltekstist eestikeelse tõlke tegija pole teada, kuid ta polnud hea eesti k oskaja. Siin on leitud põhja- ja lõunaeestiliste joonte segunemist. Tekstis on 35 rida. JÄRELDUSED: Suur varieeruvus kõigil keeletasandeil. Kasutatud nii alamsaksa (põhja-) kui ladina ortograafiat (lõunaeestilised tekstid) - ebaühtlane kirjaviis. 16.saj lõpuks on lõpu- ja sisekadu toimunud. Üksikud vokaalharmoonia jäljed, eriti lõuna tekstides. Rahvakeeles kaob 16.saj jooksul genitiivi lõpp -n, mis 16.saj algul oli järjekindlamalt olemas. Komitatiiv on lõunaeesti keeles moodustumas. -t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane
suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill. Psühholingvistid tunnevad huvi inimese närvisüsteemi vastu: milline närvikava vastab keeleehituse mingile tasandile (st kuidaskeeleüksused funktsioneerivad eri tähenduste signaalidena läbi nende psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside koordinatsiooni, mis võimaldavadi ühte sulatada kõik erinevail keeletasandeil - so fonoloogia-, morfoloogia-, süntaksi-, ja semantikatasandil. Leiduvad mitmekesised seosed). Huvi keskendub assotsiatsiooniprotsessidele, mida uuritakse eritestide abil. John Stuart Mill 1806 1873. Asju pole olemas väljaspool nende tajumist. Inimene tunnetab ainult "nähtumusi" (aistinguid), mille piiridest ei saa kaugemale minna. Konnotatiivsed