Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama). Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade'). Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Sõna on üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad.
eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud). Sõnavara ehk leksika - kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Põhimõisted II Sõne sõna tekstis (sõnavarastatistika tegeleb sõnavara statistilise uurimisega: sõnasagedus, sõnavara kasv, tekstianalüüs) Lekseem vähim sõnavaraüksus (sõna või tüvimorfeem) Leksikaalne üksus keeleüksus, millel on tähendussisu, st sõna või sõnade püsiühend (uks, aken, puu, läbi lugema, läks vett vedama, siililegi selge ) Leksikaliseeruma tähendust omandama (tüvi või
annaabi.ee 
