Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keelesugulust" - 3 õppematerjali

Soome-ugri keelkond
17
pptx

Soome-ugri keelkond

• Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks. • Seda hüpoteesi on hakatud kutsuma Uurali keelepõõsa teooriaks. • Kuna Uurali keelte puhul ei ole võimalki põõsateooriat keeleandmetega tõestada, on suur osa keeleteadlasi jäänud siiski vana keelepuu juurde. Käänete UURALI KEELTE ERIPÄRA • Suur käänete hulk

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Soome-Ugri keelkond
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

tud mõjusid võib täheldada kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vor- lased ja lätlased, on väga lähedased. Need suured kultuurilised miõpetuses ja lauseõpetuses), kuid kõige selgemalt ilmnevad need ikkagi ja geneetilised (isegi rassilised) erinevused uurali rahvaste vahel sõnavaras. panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. 58 59 Võib-olla ei pärinegi uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on geneetika andmeid võtta keelte genealoogiliste suhete tõestami- muutunud sarnaseks pikaajalise tiheda omavahelise kontakti sel aluseks. tõttu. Teiste sõnadega, eel-läänemeresoome keel, eel-volga keel,

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
78 allalaadimist
Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia ­ 2165 (32%) Aafrika ­ 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania ­ 1302 (19%) Ameerika ­ 1000 (15%) Euroopa ­ 225 (3%) 4. Keelkond, algkeel, haru; keelepuu Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Ühte keelkonda kuuluvate keelte omavahelist keelesugulust on võrdlev-ajaloolises keeleteaduses tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5

Keeled → Keeleteadus
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun