· Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre · Kõnekeel=argikeel, vigane, halb, lohakas jne Süsteemne uurimine 1990.aastatest: · Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks · Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus · Argine ja avalik suhtlus · Dialoog ja monoloog · Erineva murdetaustaga variandid · Erineva sotsiaalse taustaga variandid · Kvantitatiivne sotsiolingvistiline analüüs: keelestatistika, sõnade ja sõnavormide kasutussagedused korpuse põhjal. Nt nud/nd, sina/teie, h hääldus, kaudne kõneviis. · Kvantitatiivne analüüs: vestlusnalüüs ja suhtluslingvistika. Nt partiklid ja nende rollide suhtluses, parandussüsteem ja selle kasutus eesti keeles, keelekasutus dialoogis: küsimused ja vastused, soovid ja kostused, tagasiside, telefonikõnede alustamine.
Kui vastuvõtja saab šifriteksti kätte, siis oleme me talle andnud ka võtme KB , millega on võimalik dekrüpteerida tekst m. Nii et antud juhul KB(KA(m))=m. Sümmeetrilise võtme krüptograafia puhul on saatja ja vastuvõtja võtmed samasugused ja salajased. Avaliku võtme krüptograafia puhul kasutatakse kahte võtit, üks on teada kõigile ja teine on teada on teada ainult vastuvõtjale. Lahti murdmine: kõikide variantide läbi proovimine või keelestatistika 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 1 võti ehk Saatja ja vastuvõtja võtmed on ühesugused. Mida pikem võti, seda raskem on avada 1) Caesari šiffer - täht asendatakse krüptitud kirjas tähestikus k võrra edasi oleva tähega (nt: k=5: a -> f, b -> g jne.). k väärtus on võtmeks. 25 eri võtmevarianti. 2) ühetäheline šiffer - täht asendatakse suvalise teise tähega tähestikus, asendus ei pea olema mingi kindla süsteemi järgi
annaabi.ee 
