2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused? Üks vana vastus on sisu ja väljenduse õnnelik koostoime: tekitagu see siis tunde loomulikust ühtsusest või andekast nihkest. Mõtete pingestatus, tugev haare. Energia ja selle nõtke suunamine. Aistitav keeleruum, meeldiv ehmatus, millega lugeja teksti sisse tõmmatakse. Mulle on tähtis luuletaja viisakus, see, et ta oma lugejat respekteerivalt kõnetab. Näiteks ropendamine pole mulle võõras, seda tuleb lihtsalt teha endast ja teistest lugu pidades. Aususe ja empaatiaga. Luules võiks kehtida «tarkuse presumptsioon», st lugejat tuleks pidada pigem targaks kui lolliks. Ei tohiks tema poole lamedamalt pöörduda, kui pöörduksime iseenda poole.
USA arusaam kodakondsusest (retoorikas üritab olla neutraalne, salliv: kõik klubi liikmed on üheväärsed kodanikud, olemata nahavärvist, keelest etc.) - Saksamaa – kultuurilis-keeleline rahvuslus. Keskne element on see, e t eraldatakse omavahelt kodakondsus ja rahvuslus. Rahvuslus tugineb keelele (põhilisem määraja), sellealast määratlust toetavad kultuurilised ja religioossed indikaatorid. Kui vaadelda Saksamaa poliitilist olukorda 19. sajandil; poliitiliselt killustunud keeleruum, mis igati muudab keelele tugineva rahvusluse väga atraktiivseks kontseptsiooniks poliitikas. Sellele lisandk ka Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilise vastasseisu väljakujunemine, ja katalüsaatoriks Napoleoni sõjad. See aktiviseerib saksa poliitilist eliiti välja töötama kontseptsiooni, mis igat moodi erineks Prantsuse omast. o 19. saj. rahvuslus Lääne-Euroopas: - Napoleoni sõjad – saksa rahvusluse tõus läbi Saksa-Prantsuse vastandumise; - 1848.a
annaabi.ee 
