Muulaste massiline sisseränne moodustas 1959. aastaks ¼ kogu elanikkonnast. Enamik muulasi asus linna elama, kolhoosi surve tõttu tegid seda ka talupojad. 1945. aastal elas linnades 1/3 kogu elanikkonnast ja 1945. aastal juba üle ½ kogu elanikkonnast. Linnades oli olukord võrdlemisi kehv, asjade saamine toimus kaardisüsteemi alusel. 1947. aasta rahareform kaotas kaardisüsteemi ning reguleeris hinnakujundust. Ulatuslik migratsioon tõstatas ulatusliku keeleprobleemi. Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. 1950. aastate alguseks oli põllumajandus NSV Liidus täielikult laostunud, mis soosis kolhoosikorra arengut. 1954. aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele
Paldiski, Narva, Tapa). Seda tendentsi võimendas näiteks Paldiskis või Tapal Nõukogude sõjaväe arvukas kohalolek. 1945. aastal elas linnades 1/3 kogu elanikkonnast ja 1945. aastal juba üle ½ kogu elanikkonnast. Linnades oli olukord võrdlemisi kehv, asjade saamine toimus kaardisüsteemi alusel. 1947. aasta rahareform kaotas kaardisüsteemi ning reguleeris hinnakujundust. Ulatuslik migratsioon tõstatas ulatusliku keeleprobleemi. Keeleprobleemist tekkis suur probleem, kuna eestlased ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Aastatel 1945 1985 viidi Eesti NSV- s läbi kolm rahvaloendust. Üldiselt korralduselt sarnanesid kõik kolm rahvaloendust. Juhised korraldamiseks tulid Moskvast. Nõukogude Liidu koosseisus toimunud esimene rahvaloendus Eestis toimus jaanuaris 1959. Teine loendus toimus 1970. aastal. Pärast 1959. aasta rahvaloendust olid toimunud olulised muutused
annaabi.ee 
