Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6-st12 on kohus kohustatud toimetama õigeaegselt menetlusdokumendid kostjale. Õigeaegne dokumentide kättesaamine tagab selle, et kostja saab ennast kaitsta ja kohtuprotsess oleks kooskõlas õiglase kohtupidamisega13. Kuigi kohtute pingutused võivad olla maksimaalsed dokumentide kättetoimetamisel, siis võtmeküsimus piiriülestes kohtuvaidlustes on keeleline arusaamine. Pahatihti jäävad keeleprobleemide tõttu kohtutele kostjapoolne tagasiside andmata ja see viib selleni, et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud
ühendust. Patsiendi erakorralise meditsiini osakonda üleandmisel tuleb teave vastuvõtvale personalile esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt. Seda tuleb teha nii suuliselt kui kirjaliku protokollina. Pärast patsiendi üleandmist valmistatakse sõiduk uuesti väljasõiduks ette ja teatatakse valmisolekust häirekeskusele. EMO- erakorralise meditsiini osakond Praktikas on edukat suhtlust sageli raske tagada. Peale keeleprobleemide, raadioside leviaukude või tehniliste probleemide tuleb ette ka inimestevahelisi probleeme erinevate arusaamadega üksteise vastutusalade kohta, mis võivad suhtlusel komistuskivideks muutuda või infolünki tekitada. Suhtlustsükkel Iga suhtlustsükkel koosneb suures plaanis viiest osast: teade, saatja, edastuskanal (kõne), vastuvõtja, reaktsioon (kinnitus). Kui see tsükkel katkeb, siis tekivad suhtlusprobleemid. Näidisjuhtum
annaabi.ee 
