Keel ..saadab inimest kõigis inimese tegevustes. Inimene erineb teistest olenditest sellepoolest, et meile on antud ainukese liigina kasutada sümbolisatsioon ehk võime kasutada sümboleid, kasutades erinevaid mõisteid ja asju. ...on välja arenenud aasta tuhandete jooksul, mil inimene on olnud kontaktis teiste inimestega. ...on tekkinud sõnalise kokkuleppe alusel. Maailm on täis erinevaid keelepiirkondi, kus on kohandatud teatud sõnad teatud tähendustele. Et kommunikatsioon õnnestuks siin ja praegu on meil vaja olla teadlik enda lausetest ning mõtetest, mida me soovime öelda. Keele abil on meil võimalik aru saada ka oma enda mõtetest, meeleoludest ja tunnetest. Keelt on uuritud tänapäeval kolmest erinevast vaatenurgast: Bioloogiline keel on seotud ajuga; Kognitiivne tunnetuslik; keel on seotud inimese mõtlemis protsessiga eelkõige ja tihedalt seotud mälu ja tajuga;
Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistikat, kus keskendudakse keelevõime lokaliseerumisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Variatsionismiga on seotud keelekontaktide uurimine. Pikaaegne geograafiline ja ka sellega seotud kultuuriline lähedus muudavad keelte tähendussüsteeme ja struktuure üksteisele sarnasemaks, mis loob uurimisobjekti terveid keelepiirkondi haaravale areaalilingvistikale. Viimasel ajal väga kiiresti arenenud interdistsiplinaarne lingvistika haru on arvutilingvistika, peaeesmärgiks on keel(t)e ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav. Matemaatiline keeleteadus hõlmab grammatikateooria formaalsete aluste osas samu alasid nagu arvutilingvistika, lisaks kuulub sellesse statistiliste meetodite
annaabi.ee 
