Rahvusliku päritolu järgi pärines enim Alaska asukaid sakslastest . See on ka ainus rühm, kelle arv ulatub üle 100 000. Iiripäritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Soti päritolu 3,1%. Kokku kõneleb 5,2% alaskalastest üht osariigi 22 põliskeelest (kohalikus pruugis native languages). Need keeled kuuluvad kahte põhirühma: eskimo- aleuudi ja na-dene keeled. Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu. Loomad Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga
. . hausa k jt 29 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled 1. Aafrika keeled • Niigeri-Kongo keeled bantu keeled, suahiili k (kaubandus- ja suhtluskeel erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas) ˘ • Sari-Niiluse keeled — masaid jt • Khoisani keeled — hotentotid, bu˘smanid 2. Ameerika indiaanlaste keeled • Eskimo-Aleuudi • Põhja-Ameerika (üle 50 keeleperekonna) • Kesk-Ameerika (20 keeleperekonda) • Lüuna-Am (u 75 keeleperet) 3. Aasia-Okeaania-Austraalia keeled • Paleo-Aasia rahvaste keeled Põhja-Siberis — t˘sukt˘sid, korjakid, itelmee- nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt, üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid, t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad.
annaabi.ee 
