nimel ja ähvardasid rikkuda tema edukalt alustatud karjääri. Väljapääsuna nähti kõmulist ja avalikku romaani mõne tuntud suurilmadaamiga. Oma pealekäimise objektiks valis ta just nimelt Puskini naise. Puskin oli nördinud, et tema eraelu sai räpase mängu ja sellest ajendatud seltskonnaklatsi aineks. Luuletaja veendumused ei lubanud tal leppida sellega, et tema kodu, tema inimväärikus, tema naise au, on valla suurilma keelepeksjatele. Muud väljapääsu polnud, Puskin otsustas Dantesi duellile kutsuda. Kuid ratsakaardiväelane lõi araks. Ta teatas, et ta ei ole kurameerinud mitte Puskini naisega, vaid tema naiseõe Jekaterinaga, ilusasse prantslasse kirglikult armunud inetu neiuga. Abieluettepanek võeti vastu ja Puskin võttis oma väljakutse tagasi. Dantesil oli nüüd inetu naine, keda ta ei armastanud. Puskin keeldus resoluutselt kõigist võimalikest perekondlikest kontaktidest oma pere ja vastse sugulase vahel.
Ema käskis selle sulle ümber panna. (Tatjana paneb pleedi isale ümber.) ALEKSANDER: Nuhib minu kirjades! (Semjonile) Mulle aitab! TATJANA: Sa tead, et ta ei oska lugeda. Mis juhtus, Semjon...? (Semjon lahkub, selg ees, kummardades.) ALEKSANDER: See oli kotkas. Eks? kotkas ümbriku peale löödud. Ära mind lolliks pea, vana sõber... ja mine ütle neile keelepeksjatele, et see polnud nekrutivõtmiskäsk, imperaatoril on oma süütule isandale palju halvemat teatada. TATJANA: Semjon läks ära, isa. Ma ütlen talle. (Tatjana tõuseb püsti, aga taevas tõmbab ta tähelepanu endale.) 96 Oi vaata! Pilv läheb eest ära... (Päikesepaiste nõrk ja peaaegu punane.)