keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid
Suuõõs jaguneb suuesikuks ja pärissuuõõneks Põsel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria, submukooskiht (lihaskesta moodustab põselihas) Kõvas suulaes mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopria seostab kõvasuulae periostiga Pehmes suulaes mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria (moodustab papille), elastsete kiudude kiht, paks submukooskiht (palju rasvarakke), lihaskest olemas KEEL JA KEELEPAPILLID Kutaanne limaskest, mille pealmine kiht on paks sarvestunud mitmekihiline lameepiteel Limaskesta päriskihi moodustab kiudsidekude ja limaskest kinnitub otse keele põhimassi moodustavatele lihastele Submukooskiht ainult keele alumisel pinnal Keel on koduloomadel oluline häälitsemise, toidu haaramise, segamise ja neelamise vahend, maitsemiselund
annaabi.ee 
