Peate meelde jätma, et vestluskaaslast tuleb tähelepanelikult kuulata ja talle vastata. Kui võtate aega, et peatuda ja kuulata, saate räääkida vabalt ja lomulikult. Kõnelemisstrateegiate väljatöötamisest pole mingit kasu, kui te pole valmis neid harjutama. Meile võib tunduda, et ainult rääkimisoskus on see, mis tõepoolest loeb, ning et inimesed hindavad meie keeleoskust ainult selle järgi, kui hästi suudame võõrkeeles vestelda. Kuid asjad pole sugugi nii lihtsad. Et olla hea keeleoskaja, ei ole teil vaja mitte ainult head vestlemisoskust, vaid ka head kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Ometigi on selge, et võõrkeeles soravalt rääkimine jääb alati oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid Võõrkeeleõppe meetodi valikul tuleb silmas pidada mitut tegurit: õppijate vanust, vajadusi ja haridustausta, ajaraame, mille piires soovitakse tulemusi saavutada,
31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid kommunikatsiooniülesandeid. Lausete abil antakse edasi väidet, küsimust, käsku, soovi ja hüüdu. Väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause. 32. Kommunikatiivsed printsiibid Kommunikatiivsed meetodid vaatlevad keelt eelkõige suhtlusvahendina, mille abil keeleoskaja saab väljendada oma mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa). Kreekas arusaam, et vaidlustes tekib tõde; selleks vajalik, et vaidlus oleks korrektne ja jälgiks reegleid retoorilisi.
annaabi.ee 
