· Automatism- inimesele omistatakse mehhaaniline olemus (nt uneskõndimine, robotlikkus jne) · Ebakindlus või segadus seksuaalsuse suhtes · Haigused ja surmad · Eksootika elemendid · Psühhika äärmuslikud väljendused (hullus, hirmud jne) · Naudingud, kuriteod jt tabud 9. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide v sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Tänapäeva eesti luules määravaim rõhupõhimõte, liitub tihti silbiarvu korrastatuse põhimõttega. Muistse regilaulu
ja kirja ühendamine taotleb kunstilist mõju. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus olevatest sõnadest luuakse uusi. Palindroom sõna või lauset on võimalik lugeda nii eest kui tagant ilma, et tähendus muutuks. Piltluule kirjapildi ja piltluule ühendamine Luule vorm Seotud kõne eemaldab tavalisele keelele omase rütmi ning seab selle väljenduse aluseks. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosade süsteemipärase kordamise ja vastandamise teel. Riim eufoonia (rütmi ja kõlavuse) kujundaja Algriim alliteratsioon sõnade esihäälikute kordamine. Assonants (täishäälikualgriim) ja alliteratsioon kitsamas mõistes (kaashäälikualgriim) võivad esineda nii koos kui ka eraldi tekib täisalgriim või põimuna. Lõppriim ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe. See tähistab värsi ja salmi piire, aitab kujundada rütmi. Võib kohata ka siseriimi.