Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht. Asendav kakskeelsus = varases eas ühe keele asendumine teisega (nt lapsendamise puhul). Chomsky räägib keelesisendivaesusest, mis lapsekeeles tähendab, et laps saab liiga vaese sisendi, et sellest keel üles ehitada. Kakskeelse omandamise puhul peaks rääkima topeltsisendi vaesusest. Kakskeelse sisendi puhu omandab kaks keelt tegelikult ainult 74% lastest. Kakskeelsel keeleomandamisel tekib lapsel 2 keelesüsteemi, mis teineteist mõjutavad. Kas mõjutused on lapsesisene mõjutus või laps saab juba vastastikku mõjutatud sisendi (nt vanemate mõju)? Enamasti üks keel domineerib. Lapsed suudavad eristada, mida nad on kuulnud alates 4,5-kuusest peale. Heaks omandamiseks oluline, et laps saaks sisendi teiselt inimeselt (mitte salvestiselt või TVst). Kakskeelsetel lastel on tõlkevasted väga varasest east alates
Vanem "ütleb lapsele ette", millal ja mida see ütlema peaks. Lapse igat vastuhäälitsust tõlgendatakse vastusena, millele ema omakorda vastab. Kui laps areneb, hakkavad vanemad teda kõne ajal keeleliselt vähem toetama, eeldades neilt järjest keerukamat ja täpsemat vastamist. Seda olukorda võib võrrelda olukorraga tellingute kasutamisel maja ülesehitamiseks, kus nendest loobutakse siis, kui hoone juba püsti seisab. Kas vanemate selline abi on lapse keeleomandamisel põhilise tähtsusega? Imiteerimismehhanism näib oma lihtsusega ahvatlevana, ent ei seleta kõiki keeleomandamise külgi. Kui imiteerimine oleks peamine keeleõppimise mehhanism, siis milleks alustavad lapsed kõnet üksikutest sõnadest ja telegrammistiilist? Imiteerimise idee ei selgita ka seda, kuidas juba väike laps suudab oma kõnega väljendada uudsust nii arusaamu kui ka väljendeid, mida ta enne kuulnud pole. Imiteerimise
annaabi.ee 
