Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Võib olla nii esimeses kui ka kolmandas värsijalas üks pika vokaali või diftongiga sõna, siis tuleb värssi vaid 7 silpi. Käe/varred/ vahte/rased (1 24) -v - v - v - v Kvantiteedireeglid: Rohkem kui paari aastatuhande jooksul kujunes regivärsilise rahvalaulu värsimõõt, mis on säilinud koos arhailiste keelenditega. 1. Värsijala tõusus ei või olla lühikest pearõhulist silpi. Ehk oleks/ isa/ ilma/ rikas (12222) - v v -v - v - v Vigased on teine ja kolmas värsijalg, sest sattudes värsirõhulisse asendisse ei muutu laulmisel pearõhk markantsemaks, vaid oluliselt pikeneb selles lühike vokaal (muutub kvantiteet), millega kaasneb vahel sõna tähenduse muutumine. 2
Traditsioonilise keelelise arusaama kohaselt on nimetus laiem mõiste ning nimed on üks liik nimetusi (nimed kuuluvad nominaalfraaside hulka). Nimi on objekti tinglik, suvaline tähistaja, mis võib olla ennistähenduseta ja eimingikeelne. Nimesid ei tõlgita, neile ei saa keelsusnõudeid esitada. Nimetusel seevastu on keelsus, nimetust saab tõlkida. Nime ja nimetuse eristamine on oluline just asutuse-, ettevõtte- ja ärinimede seisukohalt, kuna neid nimetatakse väga mitmekesiste keelenditega, mida ei saa pidada keelelisteks nimedeks. Nime ja nimetuse eristamine võimaldaks pakkuda asjatundlikke juhiseid nimede-nimetuste moodustamiseks ja tõlkimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab: "Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest" (§ 41 lg 1), justkui oleks juriidilisi isikuid märkivad nominatsioonifraasid liik isikunimesid. See arusaam on vastuolus isikunime üldlevinud mõistega, sest näiteks fraas Ida-Viru Politseiprefektuuri
annaabi.ee 
